Begoonia alatiõitsev Mixture of varietes F1

* Begooniale istutuskoha valikul peaks teadma, et see lill on tundlik eredale päikesevalgusele. Palava ja kõrvetava päikese käes võivad kaunid õied kõik longu vajuda, aga poolvarjulises kohas õitseb begoonia ilusti. Liigvarjuline koht pole ka sobiv, lehed langevad ja võib juhtuda, et te ei näe ühtegi õiekest - õienuppe kas ilmub vähe, või üldse mitte. Mida rohkem see lill päevavalgust näeb, (ilma kõrvetava päikeseta), seda suuremad ja tugevamad on tema õied ning ta õitseb ka kauem.
Begoonia õievarred on õrnakesed, tugeva tuule korral murduvad, seetõttu tuleks jälgida, et lill oleks istutatud tuulevarjulisse kohta. Lisaks on begoonia ka väga külmakartlik taim.
Kevadel istutatakse begoonia avamaale alles peale öökülma ohtude möödumist, see on siis mai lõpp - juuni algus. Esimesed sügisöökülmad küll kahjustavad kergelt lille õisikuid ja noori lehti, kuid lille ilu jääb siiski alles, sel perioodil oleks vaja lill ööseks katta näit. kattelooriga. Esimesed öökülmad tavaliselt juuremugulat ei kahjusta kuid kergema mullastiku korral on soovitav siiski juuremugulale 3-5 cm paksune kaitsev kiht panna. Pottides olevad lillekesed aga võiks paigutada  kasvuhoonesse, kiletunnelisse jne.
Hooldus: kogu vegetatsiooni perioodi vältel vajab begoonia pidevat kastmist. Liigniiskuse korral aga lehed surevad st. langevad maha- peaks jälgima, et  liigvee äravool oleks korralik, juuremugul ei tohi jääda "seisvasse vette".
Normaalse kasvu jaoks tuleks valida begooniale sobiv kasvukoht, mis oleks nii tuulte, otsese kõrvetava päikese, kui ka liigvee eest kaitstud. Rasked mullad pole selle lille jaoks eriti sobilikud. Soovitav istutada liivasegusesse turbamulda.  Enne lille kasvukohta istutamist on soovitav valitud kasvukohta mõned päevad niisutada. Kindla kasvukoha olemasolu korral on soovitav iga-aastaselt multšida pinnast lehtedega. Sel juhul peaks aga arvestama, et 2,5 kuud enne begoonia istutamist (kolmas märtsi dekaad- aprilli algus) tuleks lehe-mulla segune pinnas segada liivaga 1:2:1. Orgaanilist ja mineraalset koostist  pole sel juhul mullasegule vaja lisada.
Enne istutamist on soovitav lille juurmugulat niisutada, jättes selle 1-2 tunniks kaaliumbermanganaadi 0,06%-sse lahusesse. Oluline on ka see, et algvõrsed oleks juurtel enne istutust näha. Selleks oleks soovitav juurmugulad tuua jahedast säilituskohast varakult soojemasse kuid pimedasse ruumi.
Kastid täidetakse mullaseguga poole peale ja juurmugulad asetatakse üksteisest 10-12 cm vahedaga, et juurtel oleks ruumi kasvada. Peale raputatakse sama mulda nii palju, et juurmugula ülemised osad oleks täielikult kaetud. Peale seda niisutada mõõdukalt ja kast panna valguse kätte kohta, kus on püsitemperatuur +15+20°C. Kastetakse kasti siis, kui muld on kuiv. Jälgida, et kastis muld ei läheks liigniiskeks. Enne potti või avamaale istutamist pole vaja istikuid kastist ümber istutada. Mai keskel hakkavad istikud rohkem võrsuma ja seega on soovitav ka jälgida nii lille kastmisvajadust kui ka värske õhu kätte viimist, soojade ilmade korral võib lillekesed kastiga viia kasvuhoonest välja. Kui tõusmed on juba 10-12 cm kõrgused, on juurestik juba tugev ning begoonia oleks kasulik istutada kas avamaale või eraldi pottidesse. Suuremate juurmugulate jaoks tuleks vaadata, et potti mahuks umbes 2L mulda, väiksema st. noorema lille jaoks 1-1,5L mulda.
Lillepeenras  peaks olema lillede vahe 15-20 cm. Juurte sügavus 3-5 cm. Kastetakse peale ümberistutamist regulaarselt ning väetada on soovitav kaks korda kuus väetisega, mis sisaldab vajalikus koguses mineraalaineid, sulfaate jne. Et saada tervemad ja tugevamad juurmugulad, on soovitav augusti keskel lille väetada fosvaadi- kaaliumi seguga (20-30 g superfosfaati) ja 10-15 g kaaliumi soola, 10 L vee kohta.
Kuna esimesed sügis-öökülmad ei kahjusta juurmugulat, siis pole vaja kiirustada lillede välja kaevamisega enne, kui kõik begoonia õied ja lehed on närbunud. Peale lille välja kaevamist on kasulik mugulad puhastada mullast, kas õrnalt harjakesega või pestes, siis kuivatada algul päikese käes seejärel korralikult tuulutatavas ruumis kuid mitte enam lauspäikese käes. 10-12 päeva pärast võib juurmugulad paigutada kastidesse ja katta õrnalt kas kuiva liiva või turbaga. Viia jahedasse ruumi temperatuuriga +10+12°C ja õhuniiskusega mitte üle 50- 60%. 
Tubastes tingimustes õitseb Begoonia potis hilissügiseni. Oktoobri algul kastmine lõpetatakse ja peale õitsemist tavaliselt lõigatakse varred ära ning juurmugul jäetakse kas kuiva mulda või kuivatatakse ja säilitatakse liivas. Potid hoitakse jahedas ja kuivas keldris +5+10°C. Märtsis- aprillis istutatakse uuesti teise potti ja hakatakse regulaarselt kastma. Kui ilmuvad tõusmed, tuuakse potid valguse ja sooja kätte. Õitsemise jaoks on soovitav jätta üks- kaks tugevamat juurmugulat.
Begooniat võib paljundada seemnetega või juurmugula jagamisega. Sõltuvalt aastast on võimalik õitsemise lõpetanud õiekuprast saada palju seemneid ja seemnetega paljundamine on efektiivne. Seemned külvatakse detsembri lõpust kuni veebruari alguseni. Seemnemulla segu peaks olema kerge, kõdumulla ja liiva segu, kuhu lisatud natuke turvast ( 2:1:1 ). Kodustes tingimustes toimub begoonia kasvatamine põhiliselt mineraalaineterikkas turbamulla segus. Juurmugulad suurenevad ajaks, mil päevad lühenevad - umbes septembri, oktoobri algul. Õige vegetatsiooni korral saavutavad begoonia juurmugulad  läbimõõdu 1-1,5 cm.
Õige hoolduse, korraliku säiltuse ja hea aasta aja korral on võimalik seemnetest ettekasvatatud juurmugulast saada juba teisel aastal piisavalt silmailu, mis peale õitsemist ja lehtede koltumist tuleks taas juurmugulana üles võtta, puhastada, kuivatada ja kuiva ning jahedasse ruumi säilitusele viia, et taas varakevadel kastidesse ning sooja ja valguse kätte tuua... 

Eng: Club Begonia, Clubed Begonia. Suom.: Kesäbegonia. Sven.: Isbegonia.